viis kuud

Zazazuu

Fredi ütleb:
it'd be great to heat the iron on that hot ass, tough

made a decision to be happy and enjoy life from now on, wish me luck!

Eesti Rahvuskultuur

Kas te teadsite, et vanarahva tarkuse järgi oli rasedal naisel peale ehmatamise ja tülitsemise jms keelatud ka naermine?

Minu uues koolis on mul õppeaine nimega kodukultuur milles võtame hetkel läbi Eesti rahvuskultuuri ja kombeid ning see on lihtsalt uskumatu kuhu on meie - maarahva, elu kadunud. Miks me oleme lasknud muuta oma erakordselt õnneliku elu monopoolseks, majanduslikult erakordselt raskeks jne? Ma saan aru, et natuke keeruline oleks elada ühes pisikeses riigis - ümbritsedes teadusest, rahast, meditsiinist jne - nii nagu meie esivanemad, aga miks oleme me selle "hea" elu siis nii keeruliseks elanud? Ja miks oleme me kaotanud ehal käimised, õitsil käimised ning mis peamine, miks oleme me eluringi järje kaodanud?

Eluringil oli 4 peamist punkti mida polnud võimalik mitte järgida. Sünd, täiskasvanuks saamine, abielu, surm. Me sünnime, oleme lapsed siis noorukid ja siis peaksime saama täiskasvanuks. Enamus inimeste eluring muutub siis. Me oleme noored, mitte täiskasvanud ja saame lapsed, abiellume, võtame sms laene jms .. Miks? Miks me ei võiks olla noored ja siis saada täiskasvanuteks ja nautida neid rõõme mis meile selle uue eluringi osaga osaks saavad. Kas mitte kõik poleks ilusam, lihtsam ja huvitavam kui lihtsalt natuke oodata?

Abielu on meie eluringist üleüldse ära kadunud. Me leiame endale kaaslase, saame temaga lapse ning enamus lähevad siis paari aasta pärast lahku. Vähe on neid kes abielluvad, loovad tõelise pere. Ja vähe on ka neid kes oleksid nõus looma pere koos naisega kellel on eelnevast suhtest laps.. Hetkel tean nimetada ainult ühte noormeest kes on nõus sellise asjaga. Kes lõi pere neiuga kellel on laps, kelle isa temast midagi teada ei taha. Vähe on neid, tugevaid, aga teate mis .. nad on õnnelikud. Nemad on, aga meie ei ole, sest et meie elus ei ole nii hästi läinud.

Ma annaksin kõik, et elada päeva vanas ajas noore täiskasvanuna, sest ainult siis teaksin mis on õnn, ilu ja headus, mitte nagu tänapäeval mil sa ei saa isegi oma vanemaid usaldada, sest ka nemad oskavad sulle käru keerata. Olgu nad siis 40 või 90.

Blue Night Over Me
Dis-Appeared Out Of The Window
Me With Hands
Hidden Under My Cheek
I Think About My Day
Today And Yesterday
I Put On My Blue Nighties
Go Straight To Bed
I Pull The Soft Covers Over
Close My Eyes
I Hide My Head Under The Covers
A Little Elf Stares At Me
Runs Towards Me But Doesn’t Move
From Place - Himself
A Staring Elf
I Open My Eyes
Take The Crusts Out
Stretch Myself And Check (If I Haven’t)
Returned Again And Everything Is Okay
Still There Is Something Missing
Like All The Walls

Sigur Ros: Heima @ katusekino

ronisin üles mööda treppe, korruseid oli palju kuid lõpp viis mind viru keskuse katusele kus noorusaegadel palju minuteid mööda on saadetud. ees ootas mind naerusuine noormees, kontrollides mu piletit ja ulatas mulle kõrvaklapid.

letist sebisin endile väga-mega-hästi maitsva šokolaadiküpsisejäätisekokteili ning potsatasin end bleedi sisse mähkides ühte ranna tooli.

ja siis see hakkas, muidugi pärast pooletunniseid reklaame (mis olid kaa tegelikult väga head!)

poolteist tundi head muusikat, ilusaid loodusvõtteid ning erakordseid jutte.

üle pikapika aja õigesse kohta kulutatud raha!

ütleks selle peale, et Islandi päev oli minu jaoks kümneid kordi parem kui kodumaa sünnipäev!

bill withers

igapäev veedan ma vähemalt viis minutit vaadates oma blogi lehte ja mõeldes, et peaks kirjutama midagi. sõnad on otsa saanud, sest et kõik mis tekib läheb ühe word dokumendi sisse ja nii ei jäägi kunagi üle siia miskit panna ..

ma siiski püüan ..

kodu saamine on üsnaüsna lähedal. muidugi ei või kunagi teada mis veel saab, sest et meie maakler on vabandust nüüd väljenduse pärast aga üks paras munn.

elu ise on üsna ilus, samas aga ka väsitav.

ma tahaks veel nii palju kirjutada, aga ma ei jaksa ja ma kahtlen, et te viitsite väga lugedagi :) jääge parem seda wordi kogunevat asja ootama.