Kui armastusel oleks kuju, siis milline see oleks?

Linnar Priimägi "Kelle tee on varjul"
Kuid keset seda tühja verevalu
üksainus Tõeline on ainult surm.
Ta kannab sinu ilmet ja su nime
ning ta on haruharv - nii nagu iga ime.

Anname kunstile hea. Unustame armastuse ja hävitame Romeo & Julia. Avame silmad ja leiame uueajastu sürrealismi.

Keegi ütles kunagi: "Inimesest jäänud jälg ei tähenda alati tema kohal olekut, aga mälestus jääb, igavesti."

Pooltoonides pärlendaval rinnal tõuseb Aadria lainetest Veenuse roosa ja valge keha. Sinavate lainete kohal lookleb kuplite puhas helikäik, paisudes nagu ümarad rinnad armuohkel. Paat heidab otsad samba ümber, randub ja laseb mind maale roosa fassaadi ees marmortrepil.

Sinimäe!