I'm back in the arctic zone

Istusime Jakega eile Kohvikumis ja rääkisime tulevikust tänu millele tuli mul pähe üks küsimus: Mismoodi elaksid sina, kui sa teaks, et sul on kaks elu?

Mina elaks oma esimese elu proovides kõike, et siis järgmises elus teada, mida teha ja mida tahan.

Mismoodi elaksid sina, kui sa teaks, et sul on kaks elu?

"Medicine nor relationships can be defined in black and white. Real life only comes in shades of grey."

Vabandamine.

Me teeme vea, valetame, teeme kellelegi füüsiliselt ja/või vaimselt haiget ning siis ootame. Ootame ja loodame, et aeg parandab haavad. Aeg võib küll pealtnäha asja parandada, aga see mis meie sisse jääb, see muutub aastatega aina hullemaks, kuni se meid ükskord ära sööb.
On olemas võimalus, üks ime pisike tegu mis suudab muuta kõike. Mis parandab vea, õigustab vale, tervendab haavad. Vabandus. Olgu see pikk kiri, monoloog või kasvõi sõnum ühe ainsa sõnaga.
Palun vabandust.
Selle sõnapaariga, või kasvõi viimase poolega suudame me tappa ka kõige suurema kurjuse. Miks me siis ometi ei tee seda? Miks laseme ajal selle hullemaks teha? Kui me juba tunnistame oma vigu, valet vms miks ei suuda me siis vabandada?
Palun tapa see kurjus mis kasvab mu sees ja vabanda.